ALLIKA AVASTAMISE AJALUGU
LUGELA ajalugu algab maalilise lääne-Gruusia mägise piirkonna, Hobis-Tskali jõe orust, lähedal asuvast Muhuri külast. Just siit tungib vulkaaniliste kivimite sügavustest pinnale sajandeid erakordse koostisega kõrge mineraalsusega looduslik vesi, mis hiljem sai nimeks LUGELA. (Vikipeedia)
Enne teaduslike uuringute algust tundsid kohalikud elanikud seda allikat hästi. Mineraalvett kasutati peamiselt välispidiselt mitmesuguste nahahaiguste, liigesehaiguste ja kaua paranevate vigastuste raviks. Veekogu ebatavalised omadused kandusid põlvest põlve ja kujundasid järk-järgult allika mainet, mis omas väljendunud raviva toimega omadusi.
Pöördepunktiks sai 20. sajandi algus, mil allikas pälvis teadlaste tähelepanu esmakordselt. Esimesed keemilised uuringud näitasid, et vesi omab erakordselt kõrget mineraalsust ning erineb oluliselt koostiselt enamikest tuntud mineraalvettest. Eriti huvitasid teadlasi eriti kõrge loodusliku kaltsiumkloriidi sisaldus, samuti on olemas makro-, mikro- ja haruldased elemendid. Juba siis oletati, et nii ebatavaline looduslik koostis väärib põhjalikku meditsiinilist uurimist.
1930. aastatel korraldasid Gruusia tervishoiuametid ulatuslikud hüdrogeoloogilised uuringud maardla piirkonnas. Puurimistööde järel suurenes allika vooluhulk kümnekordselt, mis võimaldas tõhusamalt vett uurida ja seda meditsiinis rakendada. Samal ajal kaasati LUGELA uurimisse kuurorditeaduse, farmakoloogia, füsioloogia ja kliinilise meditsiini spetsialistid.
Sellest ajast algab LUGELA ainulaadne teaduslugu. Järgmiste aastakümnete jooksul viidi läbi arvukalt eksperimentaalseid, farmakoloogilisi ja kliinilisi uuringuid. Teadlased uurisid vee mõju ainevahetusele, vereloomele, siseorganite funktsioonidele, naha seisundile, seedetraktile ja teistele füsioloogilistele protsessidele. Just nende tööde tulemused olid aluseks monograafiatele, kandidaatdissertsatsioonidele ja teaduspublikatsioonidele, mida paljud esindavad LUGELA teadusraamatukogus.
LUGELA allika avastamise ajalugu on lugu rahvakogemuse üleminekust fundamentaalse teaduseni. Vaid vähesed looduslikud raviveed on läbinud nii pikaajalise uurimiste tee ning saanud nii mitmekülgse teadusliku hinnangu. Tänu sellele esindab LUGELA tänapäeval mitte ainult ainulaadset loodusallikat, vaid ka olulist osa teaduslikust pärandist, mida on loonud mitme põlvkonna teadlased.